Eesti Õpilasmalev

Õpilasmalev on koolinoortele (enamasti vanuses 13-19) suunatud suvelaagri formaat, mille eripäraks on töökasvatuse ja aktiivse vabaaja veetmise ühendamine. Vahel nimetatakse ka töö- ja puhkelaagriks, noortemalevaks, töömalevaks vms.

Õpilasmaleva formaati hakati kasutama 1966. aastal ning pika tegevusaja jooksul on kujunenud terve hulk malevale omaseid traditsioone - suvelõpu kokkutulekud, ühtne sümboolika (malevajakk, lipud, rühmalaulud, embleemid jms.), uute malevlaste ristimine, malevapulm jne.

Õpilasmalevate puhul tuleb kindlasti eristada nõukogude aega ja praegust. Üheks peamiseks erinevuseks kahe ajastu vahel on, et nõukogude ajal juhiti õpilasmalevat tsentraalselt. 1967 loodi Eesti Õpilaste Töömalev (hiljem muudeti Eesti Õpilasmalevaks - EÕM) ehk keskstaap, mis tegutses aastaringselt. Erinevates Eesti paigus tekkisid ka hooajalised piirkonnastaabid (nt. Rakvere, Võru, Harju jne.). 


Tänapäeval on malevakorraldajad enamasti seotud mõne omavalitsusega. Erandiks on MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev, mis koordineerib õpilasmalevat kogu Pärnu maakonnas. Malevakorraldajate võrgustik katab küll pea kogu Eesti, kuid on väga ebaühtlane ja ka erinevate võimalustega.

Omavalitsustes on maleva korraldamise ülesanne enamasti antud, kas valla- või linnavalitsuses töötavale noorsootöötajale/-spetsialistile (nt. Maardu linn, Viimsi vald jne), kohalikule noortekeskusele (nt Kiili Valla Noortekeskus, Anne Noortekeskus) või avalikku teenust osutavatele MTÜ-dele (nt. MTÜ Võru Noortekeskus).

Tänastest malevakorraldajatest on ainult kaks, kel on organisatsioon, mis on spetsialiseerunud ainult õpilasmaleva korraldamisele – SA Õpilasmalev ja MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev. SA Õpilasmalev on sealjuures ainus, kel on aastaringselt tegutsev staap.

Mõningasel määral tegeletakse õpilasmalevate koordineerimisega ka riiklikult. Haridus- ja Teadusministeeriumi allasutus Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) veab koondprojekti "Noortemalevad", mille kaudu toetatakse rahaliselt malevakorraldajaid. Noortemalevad projekti taotlustingimustes on ka sõnastatud, millistele tingimustele peab vastama õpilasmalev (ainus seesugune dokument). ENTK teostab kontrolli enda poolt toetatud malevakorraldajate üle. ENTK juures tegutseb ka Noortemalevate Nõukoda, kuhu kuuluvad suuremad malevakorraldajad ja ENTK esindajad.

Kokkuvõtvalt saab kaasaja kohta öelda, et tänasel päeval organisatsiooni Eesti Õpilasmalev juriidiliselt ei eksisteeri. Pigem võib EÕM-i all mõista nõrgalt seotud malevakorraldajate föderatsiooni. Seetõttu puuduvad ka üheselt mõistetav ja aktsepteeritud õpilasmalevate eestkõneleja ning ühtsed arusaamad õpilasmaleva olemusest, tähendusest ja tulevikust.

Siiski kasutavad paljud malevakorraldajad ühist sümboolikat - aastaembleemid, malevajakid. Aktiivsemad malevakorraldajad osalevad ka augustis toimuval EÕM-i vabariiklikul kokkutulekul.